9tofine sisukaart
space
9tofine RSS
Laigi meie facebooki lehte, et lugeda rohkem! In English
Parema ja õnnelikuma tuleviku heaks
Kuidas olla produktiivsem ja lihtsustada oma elu?

Share on Tumblr


Kas sul on elus tulnud ette hetki, kus mõni ülesanne näib sulle ületamatuna? Või oled sa tundnud, et kõik asjad oleks justkui pahupidi ning kohustuste ja soovide keskel on raske orienteeruda? Kõigi elus on selliseid hetki, kuid õnneks on olemas lihtsad nipid, kuidas sellest välja tulla. Järgnevad soovitused aitavad sul paremini korraldada oma igapäevaseid tegemisi ning planeerida elu oma eesmärkide suunas.

Kirjuta kõik üles

Kõige olulisem samm tegusama, selgema ja säravama tuleviku suunas on kirjutada üles kõik oma eesmärgid, soovid, ülesanded, unistused ja mõtted. Leia piisavalt aega, et panna kirja kõik mida oled soovinud oma elus teha ning ka need asjad, mida pead tegema. Muuda see tegevus endale harjumuseks.

Hoia märkmik ja kirjutusvahend käespärast

Kõigil meil tekib aeg-ajalt mõtteid, mis viivad meid eemale tegevusest, millega me parasjagu tegelesime. Hoia paber ja pliiats, tahvelarvuti, telefon vms alati läheduses. Siis on sul võimalik üles kirjuta oma mõtted, et saaksid rahulikult edasi tegeleda sellega millega tegelesid.

Kirjuta üles kõik mõtted, sest üks mõte viib teiseni ning lõpuks võib nendest mõtetest kooruda idee, mis on väärt teostamist. Kanna alati kaasas midagi kuhu oma mõtted ja ülesanded kirja panna.

Sorteeri oma mõtted, plaanid ja ülesanded

Järgmiseks tuleb kõik oma mõtted, plaanid ja ülesanded sorteerida ja kategoriseerida. Seda on vaja teha, et saaksid edasi liikuda planeerimise faasi. See, kuidas keegi oma märkmeid sorteerib sõltub temast endast. Leia endale sobiv moodus, kuidas esmapilgul segasest nimekirjast saaks loogiline plaan.

Kõige lihtsam on märkmed jagada kategooriatesse ning siis omakorda reastada need tähtsuse ja kuupäeva alusel. Kui võimalik, siis lisa tegevustele tähtaeg ja vajadusel meeldetuletus. Sellega lood sa omale suure pildi asjadest ja tegevustest, mida sa soovid teha ja saavutada.

Väga oluline on teha enda jaoks selgeks, kas tegemist on olulise või ebaolulise asjaga. Ebaolulised asjad võid lükata tulevikku või nimekirjast sootuks kustutada.

Kui on võimalus mingeid ülesandeid ja tegevusi delegeerida või osta toote või teenuse näol, siis kaalu ka neid variante, sest võid oluliselt aega ja raha kokku hoida. Sorteerimise käigus on soovitav hoida pea lahtine ja proovida leida erinevaid lahendusi ja võimalusi ka nö kastist väljaspoolt.

Planeerimine on produktiivsuse alus

Pärast esialgseid märkmeid võivad osad eesmärgid ja ülesanded tunduda hirmutavalt suure ja hoomamatuna. Selleks, et eesmärgini jõuda tuleb see kõigepealt väiksemateks osadeks jagada. Hea planeerimise võti on ülesannete jagamine väikemateks osadeks. Kujuta ette, et sinu eesmärk või ülesanne on nagu raamat, millel on pealkiri. Nüüd tuleb sul sellele kirjutada sisukord, mis jagab selle väiksemateks eesmärkideks ja tegevusteks ehk peatükkideks. Vajadusel jaga tegevusi osadeks niikaua, kui need ei tundu enam üleliia mahukad.

Kui on võimalik, siis lisa tegevustele kuupäevad ning selliselt saad koostada omale tegevuskava, kus on kirjas kõik tegevused koos kuupäevadega. Sinu teekond eesmärkide saavutamiseni peab olema selge. Isegi siis, kui ülesannete kaardistamisele ja planeerimisele kulub esmapilgul palju aega, siis võit on kokkuvõttes igal juhul olemas. Ükskõik millist teekonda on ju kergem alustada, kui suund ja teekond on selge.

Planeerimist on targem alustada suurest eesmärgist ning liikudes järjest lähemale praegusele olukorrale. Pane kirja kõik sammud, mis on vaja teha, et jõuda lõpptulemuseni. Kindlasti tuleb teekonnal ette üllatusi ja muudatusi, aga sinu eesmärk on jõuda esimeste sammudeni. Küll ülejäänu laheneb juba teekonna käigus, sest planeerimine on kestev tegevus ja seda tuleb pidevalt uuendada.

Leia omale sobiv planeerimise keskkond

Mõnel inimesel pole planeerimiseks vaja rohkemat kui paberit ja pliiatsit. Keerulisemate projektide ja ülesannete planeerimiseks on välja töötatud mitmeid meetodeid ning tark- ja riistvaralisi lahendusi. Sa ei pea kohe esimesest päevast alates kasutama perfektset planeerimise meetodit, seda enam, et inimeste vajadused ja harjumused on erinevad. Aja möödudes leiab igaüks ise omale sobiva süsteemi, kuidas oma elu ja tööd planeerida.

Tühjenda oma pea

Ära koorma ennast üleliigsete mõtete ja muretsemisega. Paber ja pliiats on lihtsaim vahend, mis vabastab sinu aju ülekoormusest. Kui mõte on kord juba kirja pandud siis võid selle ajutiselt unustada, sest hiljem saad seda alati paberilt uuesti lugeda.

Kasuta oma pead mõtlemiseks, mitte ebaolulise meelespidamiseks. Kui sinu pea on muudest mõtetest tühi, siis saad täie pühendumusega tegeleda oma eesmärkide täitmisega. Vajadusel kasuta äratuskella, meeldetuletust või mõnda muud vahendit, kui kardad, et võid intensiivse töö käigus mõne tähtaja või -päeva unustada.

Märkmik, kalender, e-post, meeldetuletus, äratuskell, telefon jms on sinu parimad sõbrad, et säästa oma pead kõige (ka ebaolulise) mäletamisest. Kui üles kirjutamisest ei piisa, siis võid meeldetuletuseks jätta omale vihjeid - aseta mõni projekti või tööga seotud asi omale vaatevälja või kohta, mida tihti külastad ning hoiad sellega oma tegevused vaateväljas. Sellisest käitumisest võib välja kasvada kasulik harjumus, mis hiljem töötab iseenesest.

Sea omale mõõdetavad eesmärgid

Kui eesmärki ei saa mõõta, siis ei saa seda tõenäoliselt ka täita. Kui sinu kirja pandud eesmärgil puudub kriteerium, mille alusel saab selle märkida tehtuks, siis on praktiliselt võimatu seda eesmärki ka saavutada. See viib omakorda stressini, mis tekib sellest, et soovitud tulemusi ei ole.

Mõned soovid ongi mõõtmatud - näiteks soov olla õnnelik. Kui sinu nimekirjas on asju, mida pole võimalik mõõta, siis muuda oma mõtlemist selliselt, et need täituksid iseenesest. Selle asemel, et siduda õnne mingi eesmärgiga võta vastu otsus, et proovid leida igast päevast midagi, mis paneks sind tundma õnnelikuna. Õnn on teekond, mitte eesmärk.

Ka väikesed teod mõjuvad positiivselt

Kindlasti teab igaüks seda tunnet, kui midagi saab valmis või tehtud. See tunne on hea ning parimal juhul inspireerib see tegema midagi uut. Seetõttu on oluline, et eesmärgid ja ülesanded oleksid jagatud väiksemateks osadeks. See annab parema taju progressi kiirusest ning iga pisike tehtud samm motiveerib järgmist sammu tegema.

Näide: Jooksma minnes ärge mõelge sellele, et te jooksete 10 kilomeetrit. Mõelge sellele, et te lähete ja teete pisikese jooksuringi. Pärast seda kui olete paar kilomeetrit jooksnud mõelge, et jooksete veel ühe kilomeetri. Selliselt ühe kilomeetri kaupa joostes võite lõpuks joosta 10 kilomeetrit ja lõpuks ei tundunudki see nii kohutavalt raske.

Päevaplaan võib oluliselt muuta sinu elu

Need päevad, mis kulgevad plaani järgi on üldjuhul tegusamad, kui impulsiivselt kujunenud päev. Mõtle näiteks nendele päevadele, kui keegi teine on sinu eest sinu päeva planeerinud. See võib olla koolitus, puhkusreis, talgud või mistahes organiseeritud tegevus. Neid päevi ühendab see, et reeglina sai tehtud palju rohkem kui oleks osanud arvata.

Proovi oma elus saavutada positiivne rutiin, mis muudaks sinu päevad täiuslikumaks. Alustada võib sellest, et lood omale hommikuse, lõunase ja õhtuse rituaali. Need on sinu päeva pidepunktid ning energia allikad. Igal juhul peavad need rituaalid olema positiivsed. Rituaaliks võib olla kohvi joomine, ajalehe lugemine, jalutamine, sportimine, kokkamine või mistahes tegevus mida naudid. Oluline on, et sellest saaks hea harjumus ja see süstiks sinusse positiivsust.

Järgmiseks jaga oma hommikune, pealelõunane ja õhtune aeg osadeks ning täida need erinevate tegevustega. Iga nädalapäev ei pea olema sarnane – oluline on, et vajalikud tegevused saaksid tehtud. Sealhulgas ka meelelahutus, sest stressis inimene jõuab vähem. Ühte tegevust ei pea tegema 10 tundi järjest – sama tulemuse saab siis, kui iga päev teha seda 2 tundi ja nii 5 päeva. Iga inimene vajab vaheldust.

Nipid parema päeva alustamiseks

Kui päev algab positiivse rituaaliga, siis on see juba pool võitu. Üks nipp, kuidas päeva positiivselt alustada on kohe päeva alguses midagi valmis saada või lõpetada. Kui alustad päeva millegi lõpetamisega, siis loob see koheselt parema meeleolu. Seda võib kunstlikult planeerida nii, et jätate eelmisel päeval mõne ülesande viimase sammu tegemata. Hommikul saate veel rahulikult asjad üle vaadata ning viimase sammu vormistada.

Teiseks on oluline, et päeva esimeses kolmandikus saaks ebameeldivad asjad tehtud. Sellega vähendad sa oma koormat ning sinu tuju paraneb oluliselt. Kui ebameeldivused on ületatud, siis tähendab see, et päev saab minna ainult paremaks. Kui ebameeldivad asjad jätta viimaseks, siis need koormavad sind terve päeva ja ei lase olemist nautida.

Alusta päeva väiksematest ülesannetest või siis jaga suuremad ülesanded väiksemateks. Mida rohkem saab ülesandeid ja tehtud asju nimekirjast maha tõmmata, seda tihendamini loob tehtud töö head enesetunnet ning väiksemate ülesannete alustamisega lood omale kiiremini heaolu tunnet.

Võta aega valmistumiseks: pühapäeval valmistu esmaspäevaks ja õhtul valmistu järgmiseks hommikuks. Kui oled järgmiseks päevaks või nädalaks valmistunud, siis ärkad parema tujuga ning saad oma päeva kiiremini käima. Pane kirja kolm kõige olulisemat asja, mida soovid järgmisel päeval ära teha ning isegi siis, kui rohkem teha ei jõua, siis ikkagi oli see hea päev, sest oluline sai tehtud.

Kuidas hoida päev sujuva ja tegusana?

Ära mõtle finishile keskendu stardile. Kui sa oled ettevalmistused korralikult teinud, siis ei pea sa keskenduma rohkem kui väikeste ülesannete täitmisele. Kui sul on eesmärgid ja ülesanded osadeks jagatud, siis pole sul vaja rohkem teha, kui üks samm korraga, mis tähenab, et saad keskenduda väga konkreetsetele tegevustele ning sa ei lase ennast muudest asjadest häirida.

Selleks, et päev ei muutuks üksluiseks, siis proovi vahetada keskkonda. Võibolla on sul võimalik teha mõned asjad õues või mõnes teises ruumis. Kui disaineril on vaja kujundada näiteks logo, siis selleks ei pea ta kogu päeva arvuti taga istuma. Esimesed ideed võib ju joonistada paberi ja pliiatsiga pargis istudes – hiljem saab need ideed juba arvutis ümber visandada.

Koonda sarnased tegevused ning tee need ära ühe korraga. Kui sul on vaja kusagil käia või liikuda, siis mõtle, kas sa saaksid selle käiguga veel midagi vajalikku ära teha. Selleks tulebki sulle appi nimekiri, sest kõik ei püsi meeles ning nimekirjast võid leida midagi, mida saad oma tegevusega ühendada.

Kui vaja, siis kasuta taimerit. Pane paika aeg, mida erinevate tegevuste tegemiseks kasutada. Proovi seatud aegadest kinni pidada ning kui mõni asi jääb poolikuks, siis jätka järgmisel päeval – välja arvatud juhul, kui tegemist on tähtajalise tegevusega. Kiireloomusliste asjade jaoks võiksid kasutada hommikut, siis saab ülejäänud päeva planeerida juba stressivabalt ning toimetada vastavalt kavale ning lubada omale piisavalt vaheldust. Kui sinu päevaplaan on hästi planeeritud ning kordub nädalast nädalasse, siis teeb harjumus oma töö ning tegevused sujuvad iseenesest.

Koosta omale nimekiri asjadest, mida mitte teha. See on sama oluline, kui nimekiri, mida on vaja teha. Vaatle ennast ja proovi leida asjad, mis viivad sind rajalt kõrvale. Ürita leida lahendus, kuidas neid edaspidi vältida.

Puhkemomentidel kasuta lühikesi üliintensiivseid tööpurskeid, et teha asju, mis võtavad aega 5 minutit. Võid ennast üllatada sellega, kui palju saab viie minutiga ära teha.

Täida tühimikke ja seo tegevusi omavahel

Igas meie päevas on kümneid momente, kus me ootame millegi või kellegi järel ning tuleb ette ka olukordi, kus lihtsalt tekib päeva auk, millega ei oska esmapilgul midagi peale hakata. Kui tekkinud vaba aeg on piisavaly pikk, siis on hea, kui sul on käepärast nimekiri asjadest, mida on vaja teha - saaksid tekkinud tühimiku koheselt sobiva tegevusega täita.

Kui tegemist on bussipeatuses, poejärjekorras, või telereklaami ajal ootamisega, siis selle aja saab ideaalselt kasutada e-posti, raamatu või uudiste lugemise, facebookis surfamise või millegi muu sarnasega. Kui juhtub, et peaksid üksi sööma, siis võib ka söömise kõrvalt ju lugeda uudiseid või kuulata raadiot jms. Kasuta need lühikesed momendid, et tegeleda enda meele lahutamisega, et hiljem kui on vaja tööd teha ei tekiks seda kiusatust.

Monitoori ja premeeri oma edusamme

Tehtud asju on vaja vaadelda ja premeerida, sest see loob heaolu tunde. Mida rohkem sa võtad omale aega, et tehtud asju monitoorida ning tulevasi tegevusi planeerida, seda produktiivsem sa oled. Sagedane ülesannete ja eesmärkide analüüsimine aitab leida uusi lahendusi ja seada uusi eesmärke. Saad hea ülevaate sellest, millise kiirusega protsess edeneb ning vajaldusel teha muudatusi.

Oluline on ka väiksemaid edusamme premeerida, et hoida ennast motiveerituna. Mõned projektid on sedavõrd suured, et võib tunduda nagu need ei liigukski edasi. Seetõttu ongi oluline vaadelda kõike väiksemate sammudena. Kui esmapilgul võib tunduda, et miski on jäänud stoppama, siis lähemal vaatlemisel võib selguda, et eesmärgi poole liigutakse, kuid väga aeglaselt. Suurte eesmärkide puhul on see arusaadav, mistõttu on parem vadelda seda väiksemate osadena.

Premeeri ennast. Leia omale sobiv viis, millega ennast aeg-ajalt tunnustada. Selleks võib olla jalutuskäik, muusika kuulamine, lugemine, lihtsalt paus või kerge uinak – mis iganes sinu puhul töötab. Oluline on see, et heaolu saabuks kohe pärast eesmärgi täitmist. See loob sideme pingutuse ja preemia vahel. Mõtle nii: Kui ma x tegevuse ära teen, siis ma luban endale y minutit z tegevust.

Kui vaja, siis pea arvestust aja üle. Pane kirja aeg, mis sul ühe või teise tegevuse peale kulub ning analüüsi oma tegevusi. Võibolla oleks vaja teha muudatusi ning vähendada või suurendada mõne tegevuse osakaalu. Monitoorimisel on suur roll enese analüüsimisel. Paljud inimesed peavad arvestust oma kulude ja tulude üle, kuid sama oluline on pidada arvestust oma ajakasutuse üle.

Võta aega, et nautida niisama olemist ja puhka piisavalt. Sellel on sama oluline roll, kui planeerimisel ja töö tegemisel, sest läbi põlemist ei tahaks meist keegi.

Loo endale meeldiv keskkond

Kõik tegevused sujuvad palju paremini, kui need toimuvad meeldivas keskkonnas. Leia midagi mis motiveerib sind ja loob sinus parema enesetunde. See võib olla muusika, mõni pilt, uus tööriist või töötuba jne. Mõtle, mis muudaks sinu ümberuse meeldivamaks ning proovi selle nimel midagi ära teha.

Oluline on, et sa vabaneksid häirijatest, sest üks häirija viib teiseni. Häirijaks nimetame asju, mis viivad su mõtted ja toed soovitud ülesannetest ja eesmärkidest eemale. Häirijate vähendamisega on siivitav tegeleda enne alustamist – minimeeri võimalused, et miski võiks sind soovitud perioodi jooksul häirida.

Iga hinna eest väldi oma tegevustega seotud stressi, sest see viib tuju alla ning mõjub tulemustele. Vähene stress mõjub positiivselt, sest see aitab kiirendada protsessi, kuid juhul, kui stress muutub tuntavaks, siis proovi leida lahendus kuidas seda muuta. Palu kedagi appi või tee väike paus, vähenda koormust vms.

Kas teate seda tunnet kui mingi tegevus on nii meeldiv ja põnev, et kaob ajataju ning maailm ümberringi justkui lakkaks olemast. Sinu eesmärk on luua selline tunne igakord, kui soovid midagi hästi ja pühendunult teha. See ei juhtu muidugi niisama ning tihti tekib see täöiesti juhuslikult. Kuid meeldiva keskkonna loomisel on suur roll, et see võiks juhtuda. Kui ümberringi on häirivad tegurid ning planeerimises ja töövahendites on puudujäägid, siis on raske oma töösse sisse elada.

Seega, loo meeleolu, loo keskkond, unusta häirivad tegurid ning ela sisse oma ülesandesse. Kõik muu juhtub iseenesest. Alustada on kõige keerulisem, kuid kui keskkond ja ettevalmistus on õige, on seda palju kergem teha.

Ebaõnnestumine ei tähenda maailmalõppu

Tagasilöökidest ei pääse keegi. Inimesed eksivad ... ja mis siis? Hakka otsast peale nagu midagi poleks juhtunud. Kui vaja, siis võta aeg maha, tegele vahelduseks millegi muuga ning hakka otsast peale. Ebaõnnestumine ei pea olema lõplik. Vii sisse vajalikud parandused ning pea meeles, et vigadest õpitakse. Mõtle sellele, mida ja kui palju sa õppisid sellest eksimusest.

Kui võimalik, siis väldi rongist maha jäämise tunnet. Maailm ei jookse sinu eest minema. Alati tekib uusi võimalusi ning selle asemel, et proovida parandada lootusetut olukorda proovi rahulikult alustada uuesti. Kui vaja, alusta täiesti nullist - ära ürita järele joosta millelegi, mis on võimatu. See on sinu teekond, see pole võidusõit!

Kui sa avastad, et järg läheb käest, siis peatu hetkeks ning mõtle sellele, mis on valesti ning mis sind eesmärgist kõrvale viib. Võibolla on sinu eesmärgid halvasti sõnastatud või vajavad ümberkorraldusi. Võimalik, et sul on vaja rohkem infot ja pead ennast täiendama, enne kui saad edasi liikuda.

Täienda ennast uute teadmiste ja oskustega

Kui sul on tunne, et vajad vaheldust, siis kasuta see aeg enese täiendamisele. Sukeldu interneti sügavustesse, loe ja uuri kuidas teised sinuga sarnaseid asju teevad. Võibolla on keegi leidnud palju parema mooduse kuidas midagi teha. Parimal juhul saad nähtust ja loetust inspiratsiooni ja uusi mõtteid. Ka õppimine ja enese täiendamine on töö, kui see aitab eesmärgini kiiremini jõuda.

Peleta hirmud eemale

Suured eesmärgid ja unistused võivad meid hirmutada ning me lükkame neid edasi, sest kardame ebaõnnestuda. Sellega kaitseme me ennast sellest, et meie unistused võiksid puruneda. Parem on elada teadmisega, et võibolla kunagi tulevikus need unistused täituvad, kui tunda valusat tõde, et seda ei juhtu. Paljude jaoks on seega parem üldse mitte proovida ning jätkata unistamist.

Kuid unistamise ja muretsemise asmel on parem lihtsalt otsast pihta hakata. Korralikult planeerida ning samm-sammult oma eesmärkide poole liikuda. Õige planeerimise ja pühendumusega on suur tõenäosus, et sinu eesmärgid täituvad varem kui oleksid oodanud.

Luba endale ebaõnnestumisi. Võta endale aeg, et katsetada ja lasta ideedel vabalt lennata. Lepi mõttega, et mõni idee ei peagi hea olema, kuid see võib viia järgmise hea ideeni. Lase ennast vabaks, pane kõik ideed ja mõtted kirja – hiljem on aega neid hinnata ja sorteerida. Kui sa ei sea endale piire ja nõudmisi, siis võib tulemuseks olla suur hulk huvitavaid lahendusi, millega edasi töötada.

Liigu oma suure eesmärgi suunas

Analüüsi oma eesmärke ja kohustusi ning hinda neid selle järgi, kas need on olulised sinu suurte eesmärkide saavutamiseks. Kui mõni tegevus võtab lihtsalt energiat ning ei aita kuidagi kaasa sinu heaolule, siis proovi sellest vabaneda.

Kujuta ette, et oled saavutanud oma suured eesmärgid ja unistused. Milline sa siis oled? Kuidas sa elad? Mida sa teed? Võibolla on sul juba täna võimalik oma elu selliselt muuta, et saaksid ennast sama hästi tunda või sama moodi elada. Ehk leiad oma tänasest päevast midagi, mida muuta, et olla rohkem see inimene kes sooviksid olla.

Proovi võimalikult palju oma päevastest tegemistest siduda oma suurte unistuste ja eesmärkidega. Ideaalis võiks 50% sinu päevastest tegemistest viia sind lähemale oma suurtele eesmärkidele. Ära pühenda rohkem kui 20% oma päevast asjadele, mis pole paari kuu pärast enam olulised. Seo oma tegevused oma elu eesmärgiga.

Harjumusel on tugev jõud

Kui mõtete ja plaanide üles kirjutamine saab sulle harjumuseks siis märkad peagi, et midagi on muutunud. See tunne võib igal ühel olla erinev, sõltuvalt sellest, milline oli inimese elu organiseeritus enne. Kui elu tundus olevat segamini, siis võib tulemuseks olla selgem pilk tulevikku ja rahulikum igapäev. Kui inimese elu oli varasemalt piisavalt organiseeritud, siis võib tulemuseks olla palju mitmekesisem ja loomingulisem elu. Igal ühel enda moodi.

Tööta välja süsteem ja harjumused mis sulle sobivad ja sinu puhul töötavad.