Kas kõik mis on hea majandusele on hea ka inimesele?

Kas majanduskasv on see mida tuleks käsitleda kui õnneliku elu alust ning eesmärki omaette. Kas lõputu majanduskasv saab üldse olla eesmärk? Võibolla on siiski midagi muud, mille poole tuleks meil kõigil püüelda. Ehk on see hoopis vabadus, sõltumatus, areng, perekond, tervis või puhas loodus. Kuid selge on see, et kõik mis on hea majandusele ei pruugi olla hea sinule.

Lugedes ja vaadates uudised jääb mulje, et majanduskasv on ülim eesmärk mille poole tuleb kõikidel riikidel püüelda ning see on maagiline lahendus olemasolevatele probleemidele. Pidev majanduskasv oleks justkui see, mis teeb meid kõiki õnnelikuks. Kuid majanduskasv puhtalt majanduse kasvamise pärast on justkui vähirakkude levimine vähktõve levimise eesmärgil. Selle tõestuseks toome välja rida tegureid mis on oma olemuselt negatiivsed, kuid aitavad kaasa majanduskasvule.

Inflatsioon

Olgugi, et inflatsiooni peetakse tänapäevase majandusmudeli lahutamatuks osaks, siis oma olemuselt on inflatsioon tavakodanikule kahjulik. Inflatsioon tähendab sisuliselt seda, et raha väärtus ajas kahaneb. Mida suurem on inflatsioon seda kiiremini kaotab raha ostuvõimet. Lihtsalt öeldes tähendab see, et hinnad lähevad kogu aeg kallimaks.

See on kahjulik eelkõige neile kes raha koguvad ning kellel on suured säästud, sest tulevikus ei ole selle raha väärtus enam sama. Kuid inflatsioon soodustab majanduskasvu, sest kui raha väärtus pidevalt langeb siis on rumal seda käes hoida ning targem on raha ära kasutada enne kui selle väärtus liiga palju langeb. See tähendab, et läbi inflatsiooni sunnitakse inimesi tegema rohkem kulutusi, sest säästmisel ei ole erilist mõtet. See aga soodustab mõtetuid kulutusi ja asjatut raiskamist, mis omakorda on aga kasulik majanduskasvule.

Ebakvaliteetsed tooted

Tarbimisühiskonna üheks suurimaks kiirendajaks on ebakvaliteetsed ning kiiresti vananevad tooted. Kui varem vahetati näiteks mobiiltelefoni mõne aasta tagant, siis tänapäeva kiiresti arenevas maailmas ei ole enam tavaline, et seda tehakse iga poole aasta tagant. Kui sellele liita kiiresti purunevad või probleemsed tooted, siis tulemuseks on tohutu intensiivne raiskamine ja raha keerutamine.

Tänapäeva majanduse üheks võtmesõnaks on käive. Mida suurem on käive, seda suurem on majanduskasv. Suured impeeriumid on üles ehitatud käibe põhimõttel – juurdehindlus on teisejärguline, oluline on, et ostetakse võimalikult palju. Kasum teenitakse suurte koguste pealt, mitte niivõrd juurdehindluse protsendist. Käivet aitavad kasvatada sellised tooted mis kiiresti vananevad või katki lähevad. Mida tihedamalt asju välja vahetama peab seda parem majandusele, kuid kas see on hea ka loodusele ja inimesele.

Ebatervislik eluviis

Ebatervislik eluviis on tõenäoliselt üks kasulikumaid tegureid majanduskasvule üldse, sest selle tulemuseks on tohutu tarbimisega ülekaalus, haiged, õnnetud ja stressis inimesed. Miks õnnetud? Sest õnnetunne on väga palju seotud ka meie keha keemiliste protsessidega ning haigel ja stressis inimesel on tervest inimesest oluliselt keerulisem saavutada õnnetunnet. See sunnib haiget inimest veel omakorda tõstma tuju emotsiooni ajel tehtud ostudega mis tõstavad tuju vaid hetkeks.

Ebatervislik inimene on suurepärane kasumiallikas paljudele tööstusharudele. Alustades sellest, et tänu oma kehvale tervisele sponsoreerib ta märkimisväärselt ravimitööstust ning meditsiiniteenuseid. Lisaks sellele on ta suurepäraseks kasumi allikaks toidutööstusele. Ebatervislik inimene on tõenäoliselt kerge raha ka spordiasutustele, sest tegemist ei ole püsivate klientidega, kuid lepingu spordiklubiga sõlmivad nad aeg-ajalt sellegi poolest, olgugi, et treeningule jõuavad nad tõenäoliselt vähem kordi kui leping võimaldaks.

Sõda

Laialdaselt on levinud arusaam, et II maailmasõda aitas maailma majandusel taastuda suurest majanduslangusest (the Great Depression). Seetõttu seostatakse sõdasid tihtipeale ka heade majanduslike aegadega. Leidub ka teooriaid selle kohta, et kapitalism vajab sõdasid.

Selge on see, et sõda loob uusi töökohti ning paneb täisvõimsusel tööle sõjatehnikat valmistavad tehased, annab tööd tohutul hulgal sõduritele ning pärast sõda on omakorda vaja üles ehitada kõik sõjas kannatanud ehitised, infrastruktuur jms. Kui majandus õitseb, siis puudub sõjaks igasugune vajadus, kuid kui majandus on juba pikemat aega languses olnud ning taastumise märke ei ole siis võib üsna kindel olla, et üks tegur mis aitaks majandusel taas tõusma hakata on sõda. Suurt kasu sõjast saavad ka pangad kes laenavad riikidele raha sõja pidamiseks.

Looduskatastroofid

Kui majanduskasv on jäänud seisma või sootuks võtnud suuna allapoole, siis üheks kurvaks sündmuseks mis võib majanduskasvu stimuleerida on looduskatastroofid. Teatud perioodiks põhjustab katastroof muidugi kaose ja totaalse seisaku, kuid katastroofi möödudes on vaja kõik õnnetuses hävinenud ehitised, kodud, ettevõtted, infrastrutuur, ühendused jms taastada, mis tähendab tohutut tööd ja seega ka hüppelist majanduskasvu.

Taastamistööde perioodil ei eksisteeri sellist asja nagu tööpuudus, sest taastamistöösid on nii palju, et suure tõenäosusega tuleb töökätest puudu. Katastroof võib olla suureks kasumiallikaks ka pankadele kuna taastamistööde teostamiseks võib olla vajadus laenu võtta.

Suured võlad

Suured võlad ja võlgu elamine mõjub lühiajaliselt samuti majanduskasvule stimuleerivalt, kuid sellel on ka omad negatiivsed tulemused. Hetkel mil võlalimiit on saavutatud ei ole enam uut raha (võlga) peale tulemas, millega seda majanduskasvu jätkata. Tulemuseks on hinnalangused, pankrotid ehk sisuliselt mulli lõhkemine, sest võlgade najal aeti hinnad kõrgeks ning äkitselt kadus ostuvõime seda kõike tarbida.

Pikas perspektiivis tähendab see majanduslangust, kuid väga pikas perspektiivis töötab see tsüklitena mis tähendab, et igale langusele järgneb tõus ja vastupidi. Selliste tõusude ja languste miinuseks on aga asjaolu, et iga tsükliga kipub juhtuma see, et rikkad saavad rikkamaks ning vaesed jäävad vaesemaks. Lõpuks viib see välja olukorrani mil vaestel ei ole enam mitte midagi, mis võib sellisele korraldusele saada saatuslikuks.

Inimeste ebakindlus

On üks huvitav ütlemine, et kui naised oleksid rahul oma välimusega, siis sureksid välja nii mitmedki tööstusharud, eesotsas ilutoodete tööstusega. Olgu kuidas on, aga oma tõetera on selles lauses igal juhul. Tegelikult on suur osa reklaamitööstusest ehitatud üles inimeste ebakindlusele ja soovile olla teistega samaväärne või parem.

Paljud reklaamid ütlevad meile sisuliselt seda, et kui sul ei ole meie toodet, siis oled sa õnnetu ja väärtusetu. Reklaamid on täis naeratavaid ja õnnelikke inimesi ning annavad signaali, et kes soovib olla õnnelik peab omama neidsamu asju mida reklaamis näidatakse. Kui kõik inimesed otsustaksid, et nad tunnevad ennast väärtusliku ja õnnelikuna siis kukuks tänapäeva majandusmudel hetkega kokku.

Kokkuvõte

Seda nimekirja võib julgelt jätkata, kuid mõte on selletagi selge: Kõik mis on hea majandusele ei pruugi olla hea inimesele ja loodusele. Kui Sinul on mõtteid sellest, mis võib olla hea majandusele, kuid samas halb inimestele siis kirjuta sellest all olevas kommentaariumis.