Kas osta või rentida?


facebooktwitterpinterestgoogleredditslashdottumblr

Üldjuhul ei ole olemas asja või tegevust, mida tänapäeval ei saaks rentida. Kõik, mida saab osta on võimalik ka rentida. Selleks, et mõista rentimise mõttekust või mõttetust tuleks seda vaadelda pisut laiemalt, kui seda on tavapäraselt harjutud tegema.

Rentimisena ei tuleks käsitleda ainult seda, kui renditakse näiteks autot või korterit. Rentimine on ka see, kui perekond külastab nädalavahetusel näiteks spaad, sest antud konkreetsel ajahetkel saavad nad raha eest kasutada midagi, mis kuulub kellelegi teisele. Samuti on ühistranspordi kasutamine sisuliselt transporditeenuse rentimine. Ka juuksuri külastamine on juuksuriteenuse rentimine perioodiks, mil teenust pakutakse. Ometi ei osta keegi omale tervet juuksurisalongi selleks, et kord kuus juukseid lõigata. Kuid siiski on asju, mida me omale just sama ebaotstarbekalt ostame.

Osta investeeringuid ja rendi kulusid

Üks lihtsamaid viise kuidas rentimisele läheneda on eristada ostusid, mis on oma olemuselt kas investeeringud või siis puhtalt kulutused. Kui sõiduauto on oma olemuselt kulu, mis tekitab lisaks juurde veel ridamisi uusi kulutusi, siis kinnisvara on seevastu investeering, kuigi ka kinnisvaraga kaasnevad aeg-ajalt teatud kulutused. Kõige olulisem on siinkohal eristada seda, et sõiduauto kaotab väärtust juba salongist väljudes ning jätkab langust kuni oma eluea lõpuni. Kinnisvara seevastu reeglina kogub väärtust, kui tegemist pole just kinnivaramulli järgse perioodiga. Ka sõiduautot on tegelikult võimalik muuta investeeringuks - kui seda kasutatakse tulu teenimise eesmärgil. Näiteks, kui autot renditakse välja või kasutatakse taksona. Sellisel juhul ei tekita sõiduauto kulusid, vaid teenib hoopis kasumit. Selliselt saab kahte gruppi jagada suurema osa ostudest ning lähtuda tuleks sellest, et kui vähegi võimalik, siis tuleks kulusid rentida ning investeeringuid osta.

Ostu otsus sõltub väga palju kasutamise aktiivsusest

Otsus selle kohta, kas midagi osta või rentida tuleks teha ka sõltuvalt sellest, kui tihti soetatavat objekti kasutama hakatakse. Piljardilaud on üks hea vahend, mille abil ostmise ja rentimise plusse ja miinuseid võrrelda. Enamikel juhtudel on piljardilaua ostmine ka pikas perspektiivis mitu korda kallim, kui käia sõprade või tuttavatega mõnes avalikus mängukohas aega veetmas. Kuid elukutselise piljardimängija seisukohalt on piljardilaua omamine täiesti mõistlik investeering, kuna see arendab tema mänguoskusi ning toob omanikule lisatulu. See, kas piljardilauda on majanduslikus plaanis mõtet osta sõltub tavapärases olukorras eelkõige kolmest asjaolust:

1) kui kalliks kujuneb piljardilaua omamine kodus
2) kui tihti piljardilauda kasutama hakatakse
3) milliseks kujuneb ühe mängukorra hind nii kodus kui väljas

Rentimine hajutab ja vähendab tülikaid lisakulusid

Autoostuga kaasnevad mitmed lisakulutused, millega tihtipeale ei ole omanikud arvestanudki. Lisaks kütusele tuleb omanikul maksta veel kindlustuse, hoolduste, remondi, rehvivahetuse ja mitmete ootamatute olukordade eest. Ehitades koju basseini tuleb seda näiteks puhastada ning soojendada. Enamik asju, mis me omale ostame nõuavad varem või hiljem lisakulutusi. Kui me rendime asja või teenust, siis me jagame neid tülikaid lisakulutusi kõigi teiste rentnikega ning mis kõige olulisem - me ei pea oma pead nende lisakuludega üldse vaevamagi. Kui me teenust või ostetavat asja igapäevaselt ei vaja, siis oleks targem mõelda võimalustele, kuidas seda rentida või võimalusel ka laenata.

Omamine tekitab lisakulusid

Jõusaali omamine kodus kõlab ahvatlevalt enamikele spordisõpradele, kuid majanduslikus mõttes on sellel väga mitmeid miinuseid. Esmapilgul ei pruugi kõik jõusaaliga kaasnevad kulutused meelde tulla, mistõttu võib mingi hetk tunduda see hea plaanina. Kuid arvestades asjaolu, et jõusaaliga kaasnev lisapind vajab samamoodi aastaringset hooldust ja kütmist, siis lõpuks koos kõigi kulutustega ei ole kuidagi võimalik, et see oleks soodsam kui avalikku jõusaali külastamine. Lisaks on koduses jõusaalis reeglina palju vähem tehnikat ning treenimisvõimalusi ning selle uuendamine nõuab väga suuri väljaminekuid. Spordiklubi külastamisega võib kaasneda muidugi lisaks piletile ka transpordi, parkimise, hoiukapi vms kulu, kuid see ei ületa ka pikas perspektiivis mingil juhul neid kulusid, mis kaasnevad omale jõusaali ehitamisega.



Kõik asjad vananevad

Asjad vananevad erineva kiirusega - viis aastat vana sõiduauto kõlbab sõitmiseks täiesti vabalt, kuid paari aasta vanune tehnikaseade kipub juba ajale jalgu jääma. Ideaalis tuleks rentida neid asju, mis kiiresti vananevad ning osta seda, mis aja möödudes väärtust ega kvaliteeti ei kaota. Üldjuhul ostavad inimesed omale sõiduauto vähemalt viieks aastaks ning statistika näitab, et enamik kasutusel olevatest sõiduautodest on vanemad kui 10 aastat. Inimestel, kes kasutavad sõiduautot harva tuleks ostmise asemel mõelda selle rentimisele, sest seisev sõiduauto kaotab samamoodi väärtust nagu sõitev sõiduauto ning lõppkokkuvõttes kaotate te raha ei millegi nimel. Lisaks kaasnevad sõiduauto omamisega mitmed lisakulutused, mida pole võimalik vältida. Sõidukit rentides võite olla üsna kindel, et saate oma kasutusse täiesti sõidukorras ja uue sõiduauto, mis on kokkuvõttes väga mugav lahendus neile, kes kasutavad sõidukit harva.

Omada tasub asju, mida kasutatakse iga päev

Kummaline on mõelda sellele, et paljud noored eelistavad elamispinda rentida, kuid sõiduvahendi omamist võetakse iseenesest mõistetavana. Olgugi, et üldjuhul kasutatakse nii elukohta kui ka sõidukit iga päev, siis järjekord võiks ideaalis olla vastupidine. Kuna elukoht on investeering, siis tuleks eelkõige mõelda elukoha omandamisele ning sõiduki ostmise asemele kasutada pigem ühistranspordi või takso teenust. Mida varem see investeering teha, seda suurem kasu sellest tulevikus on.

Rentimine ei koorma sind kohustustega!

Kokkuvõttes võib öelda, et eelistades rentimist ostmisele hoiame me ennast vabana kohustustest ning säästame seeläbi ka märkimisväärselt raha, mis sisuliselt tähendab suuremat hulka vaba aega ning rohkem valikuvõimalusi. Kui me ei seo ennast asjadega, siis on meil palju rohkem aega ja vabadust avastada maailma ning tegeleda erinevate huvialadega. Rentimine tähendab vabadust! Pole ju mõtet kulutada oma aega raha teenimisele, kui selle eest ostetakse asju, mis jäävad seisma või neid ei kasutata.

Millal tuleks otsustada laenamise või rentimise kasuks?

Asjade puhul, mida kasutatakse harva (mäesuusad, ujumislestad, raamatud, ajalehed, profikaamera, smoking, atv, lumesaan)
Asjade puhul, mis on liiga kallid, et nende ostmine ennast ära tasuks (sportauto, jõusaal, bassein)
Asjade puhul, millega kaasneb liiga palju lisakohustusi (maakodu, akvaarium, bassein)
Asjade puhul, mis vananevad kiiremini kui neid kasutatakse (videokaamera, printer)


--








Dansk | Deutsch | English | Español | Eesti | Français | हिन्दी | Italiano | 日本語 | Latviešu | Lietuvių | Nederlands | Norsk | Polski | Português | Русский | Suomi | Svenska | Türkçe | 中文

SITEMAP