Kui me saaksime töötasu ajas


facebooktwitterpinterestgoogleredditslashdottumblr

Milline oleks maailm, kui me saaksime töötasu ajas, mitte rahas? Oletame, et pärast ühte tundi tööd laekuks sinu pangakontole üks plussmärgiga tund, mitte samas vääringus raha. Ning juhul, kui sinu pangakontol pole ühtegi tundi, siis saaksid sa vajadusel selle pangast laenata, et näiteks juuksurile tunnise lõikuse eest tasuda.

Selle artikli eesmärk on panna lugeja mõtlema tööle, ajale ja rahale. Millised on seosed tehtud töö, aja ja töötasu vahel ning kuidas neid pisut teistlaadi nurga alt vaadelda. Mõtiskluses jõuame ka tööriistade ja töö kvaliteedini. Tegemist on mõistagi utoopilise ideega, mida kasutada üksnes töö, raha ja aja mõtestamiseks. Ehk siis, kujuta ette, et aeg on raha ja seda saab pangas hoiustada ning laenata.

Rikkus koguneks põlvkondadega

Kui töötasu makstaks vastavalt tehtud töötundide arvule, siis oleksime me täpselt nii rikkad kui palju me oleksime suutelised tööd tegema. Kes töötaks rohkem, sellel oleks ka pangakontol suurem hulk nö tunde, mida teenuste ja toodete tarbimiseks kasutada.

Mida suurem perekond, seda suurem rikkus, sest lihtsustatult öeldes ei saa üks inimene teha rohkem tööd, kui päevas on selleks tunde antud. Sellises ühiskonnas oleks üksikul inimesel üsna keeruline materiaalselt teistest rikkamaks saada, sest tundide arv päevas on piiratud ning teistest rohkem teenimiseks tuleks loobuda vabast ajast või magamisest.

Kuid suurtes peredes on rohkem töökäsi ning selle võrra ka suurem sissetulek - töötasu on võrdne tehtud töötundide arvuga. Teisalt ei oleks ükski tööd armastav inimene vaene, sest tehes iga päev tööpäeva jagu tööd oleks nende inimeste sissetulek kõigil võrdne, sest kõik saavad töötasu nö töötatud tundides.

Kuidas arvutaksime toodete ja teenuste hindasid?

Teenuste hindadega oleks väga lihtne - kui juuksur lõikab tund aega kliendi juukseid, siis selle teenuse hind on üks tund. Selle teenitud tunni eest saaks juuksur kasutada näiteks tund aega elektriku teenuseid või mistahes muud teenust, mis võrdub ühe tunni tööga. Vastavalt soovile võib tunni jagada ka minutiteks ning maksta näiteks 20 minutit rehvivahetuse eest ning kontole jääb alles 40 minutit nö vaba/kulutatavat aega.

Toodete hinnad sõltuksid sellest, mitu töötundi toote tegemisele kulus. Palju kulus aega materjali tootmisele, toote valmistamisele, toote pakendamisele, transpordile, vahendamisele, müümisele jne. Hindadele ei saaks teoreetiliselt õhku sisse pumbata - ainuke variant oleks valetada, et töö tegemisele kulus rohkem aega kui tegelikult.

Kogu töö oleks võimalik konverteerida tundidesse/minutitesse ning mõõta toodete ja teenuste väärtust ajas, mitte rahas. Puuduks inflatsioon, sest ühe tunni pikkus ajas ei muutu - üks tund võrdub ühe tunniga ka 100 aastat hiljem. Kuna tehnika ja tööriistad täienevad, siis ühe tunni väärtus ajas tegelikult kasvaks, sest mida aeg edasi, seda rohkem suudab inimene ühe tunniga korda saata.

Töövahendid muudavad töötunni väärtust

Ning nüüd jõuamegi kõige olulisema osani - töövahendid. Kuna tehnoloogia areneb, siis väheneb tulevikus ka aeg, mis kulub erinevate tööde tegemiseks. Näiteks on suurtel vaarikapõldudel kasutusel traktorid, mis inimeste eest marju korjavad. Kui võrrelda seda käsitsi korjatud vaarikate kogusega, siis on ühe töötunni tulemused võrreldamatud.

Töötunni väärtus võib ka kahel sarnast tööd tegeval inimesel erineda kordades. Kui võrrelda seda, kui palju jõuab ühe tunni jooksul kraavi kaevata labidaga või kopaga, siis erinevus on tohutu. Mõlemad töölised loovutasid oma elust võrdselt tund aega, aga tulemus on täiesti erinev. Siit tulebki välja töötundide väärtuse peamine erinevus ning see, miks rahas on töötundidel erinevad hinnad.

Omaette filosoofiline küsimus on muidugi see, kas madalama töötunni hinnaga tuleks karistada seda inimest, kes peab kehvema tööriistaga tööd tegema. Kas ühe inimese töötund on rohkem väärt kui teisel? Praeguse majandusmudeli tingimustes teisiti ei saa - töötasu sõltub otseselt tehtud töö väärtusest. Mis ei tähenda, et poleks töökohti mida tasustatakse ebaõiglaselt - elust on näiteid igasuguseid.

Küllus peitub teadmistes, tehnoloogias ja töövahendites

Need, kellel on tootmiseks paremad teadmised, tööriistad ja töötingimused liiguvad teistest ette iga tunniga. See tingibki olukorra, kus rikkad riigid saavad veelgi rikkamaks, sest loodud väärtuste lõhe kasvab iga töötunniga. Isegi siis, kui kehvemate tööriistadega töölised pingutaksid rohkem, ei muudaks see asjaolu, et paremad tingimused tagavad suurema külluse.

Nendes riikides kus kasutatakse kõrgtehnoloogilisi vahendeid on ka inimeste elatustase kõrgem, sest vähema ajaga suudetakse toota rohkem. Kuigi tehnoloogia tõstab ka toodete hinda, siis suures plaanis tuleb kõrgema elatustasemega riikides inimestele kaup kergemini kätte.

Mille eest maksta ja mille eest mitte?

Järgmine kord poes olles mõtle mis on sinu jaoks olulisem: Kas see asi, mida sa soovid osta või see summa, mida sa selle eest maksma pead. Kui keegi pakuks sulle tasuta seda asja või sama summa raha, siis kumba sa eelistaksid? Vastus aitab mõista, kas sa tõeliselt seda asja vajad või on rahast sulle tegelikult rohkem kasu.

Teine variant on mõelda, mitu tundi tööd pead sa tegema, et soovitud asja või teenust osta. Jaga plaanitud kulutuse hind oma töötunni hinnaga ning mõtle, kas see asi on väärt x tundi töötamist? Kui sa leiad, et võid sama asja või teenuse ise väiksema ajaga valmis saada, siis kulude seisukohast oleks targem seda ise teha.

Hinnake oma aega ning soovime teile mõistlikke otsuseid!

--