Kui palju miski tegelikult maksab?


facebooktwitterpinterestgoogleredditslashdottumblr

Iga majapidamine on justkui pisike ettevõte, millel on oma tulud ja kulud ning selleks, et raha asjad kodus korras oleksid, tuleb ka üksikisikul hakata ettevõtja kombel oma tegevust planeerima. Suurte ettevõtete palgal on tipptasemel spetsialistid, kes töötavad selle nimel, et majapidamiste tulud just nende kontodele jõuaksid. Majapidamistel seevastu pole ei finantsnõustajaid ega raamatupidajaid, mistõttu tuleb eriti tõsiselt kaaluda oma väljaminekuid ja hinnata nende vajalikkust.

Kõige olulisem on meeles pidada, et iga ostetud asja tegelik hind sõltub sellest, kui palju seda asja kasutatakse.

Näiteks: Oletame, et klient ostis poest kaks paari teksapükse, ühed sinised ja teised mustad, mis mõlemad maksid 50 eurot. Pükste ostmisest on möödunud täpselt üks aasta. Kuna sinised teksapüksid meeldisid kliendile rohkem, siis kandis ta neid rohkem kui musti. Siniseid teksaseid kandis ta 100 korda ja musti 50 korda. Nüüd arvutame välja, kui palju maksis üks kasutuskord kummagi teksapüksi puhul.

Siniste teksapükste ühe kandmiskorra hind on 50/100 = 0.5 eurot. Mustade teksapüksi puhul on see hind 50/50 = 1.0 eurot ühe kandmise kohta. Arvutusest selgub, et ühe aasta lõikes osutus mustade teksapükste kasutamise hind kaks korda kallimaks kui sinistel. Ehk siis, pükste eest, mis meeldisid kliendile vähem, tuli kasutamise eest välja käia rohkem raha. Nüüd tekib küsimus: Kas on mõtet maksta kallimat hinda asjade eest, mis sulle tegelikult ei meeldi?



Erinevate esemete hinnavõrdlus

Päris huvitav on võrrelda erinevate esemete kasutushindasid fikseeritud perioodi jooksul. Mis on majanduslikus mõttes kallim: kas 100 eurot maksvad teksapüksid või 200 eurot maksev käekell? Lihtne vastus oleks käekell, kuid kas see on tegelikult nii? Arvutame välja mõlema eseme kasutuskorra hinnad. Korralikku käekella kantakse reeglina peaaegu iga päev. Oletame, et viimase aasta jooksul kandis klient kella 300 korda. Teksapükste puhul on see arv ilmselt väiksem - oletame, et see on 50 korda aastas.

Lihtne arvutus näitab, et käekella ühe kasutuskorra hinnaks tuleb 200/300 = 0.66 eurot ühe kasutuskorra kohta. Teksapükste puhul tuli selleks hinnaks 100/50 = 2.00 eurot kasutuskorra kohta. Siit selgub, et kuigi ostes on käekell kallim, kui teksapüksid, siis kasutamise aktiivsus muudab selle kokkuvõttes pükstest odavamaks. Oste sooritades tuleks alati sellega arvestada.



Hinna ja kvaliteedi suhe

Lisaks eelmainitule on väga oluline ka eseme kvaliteet. Tihtipeale oleme me veendunud, et odav ese on parem valik, kuid alati ei pruugi see nii olla. Kui meil tuleb valida kahe saapapaari vahel, siis üldjuhul ostub valituks odavam. Kuid mis juhtub siis, kui odavam paar kestab vähem kui kallim? Kuna kasutuskorra hind sõltub kasutamise aktiivsusest, siis võib odavam ese lõpuks olla kallima kasutuskorraga ning seetõttu ka majanduslikult kahjulik.

--