Loodus kui programmeeritud kasum


facebooktwitterpinterestgoogleredditslashdottumblr

Finantsmaailmas on olukord hea kui aktsiaindeksid ja investeerimisfondid on oma tootlikkusega plusspoolel. 30-protsendiline aastane juurdekasv on juba midagi sellist, mida õnnestub saavutada vaid vähestel. Samas õige talitamise korral pakub loodus meile iga-aastaselt vähemalt 100-kordset kasumit.

Kui kevadel istutada üks kurgitaim ning korjata ära kõik kurgid peale viimase, siis isegi sellest ühest kurgist saab vähemalt sada seemet saja uue taime jaoks. Võrreldes seda mistahes keskmise majandusliku ettevõtmisega on see meeletu kasum. See tähendab, et loodusesse on juba algselt sisse programmeeritud kasumi tootmine.

Loodus on meid õnnistanud sellega, et elavad organismid paljunevad kasvavas tempos ning inimene oskab seda protsessi enda kasuks pöörata. Loodus on niivõrd külluslik, et ta pakub inimesele rohkem kui ta tarbida jõuab. Igaüks meist on võimeline külvama põllutäis põldube, kuid keegi meist ei suudaks aasta jooksul üksinda ära süüa sealt tulevat saaki.

Kuid kõik on tasakaalus, sest ühe kasum tähendab teise kahjumit. Selleks, et järgmisel aastal sada uut kurgitaime istutada on vaja teha ruumi mõne muu taime või puu arvelt, mille leviala jaoks on sellisel juhul tegemist kahjumliku muutusega. Seemned levivad ka tuule, vee, loomade ja lindudega ning looduse reeglite järgi tugevam võidab.

Kuid mõelge, milline oleks maailm siis, kui kõik taimed annaks saagiks ainult ühe vilja, millel oleks sees ainult üks seeme. Milline oleks siis toidu hind?

Raha kui programmeeritud kahjum

Kui loodus jagab meile oma saadusi kasvavates kogustes, siis inimeste poolt loodud rahandussüsteem on oma olemuselt kahjumlik. Oluline on mõista seda, et raha on sisuliselt riknev kaup. Inflatsioon on üks tänapäeva majanduse lahutamatu osa, mis tähendab, et sellest hetkest, kui te mingi rahasumma oma valdusse saate hakkab selle väärtus koheselt langema. Langus on siiski väike ning igapäeva toimetustes pole seda märgata, kuid aasta lõikes tähendab see juba üsna märkimisväärset muutust.

Loogiliselt võttes tähendab see, et vahetult pärast raha saamist tuleks hakata mõtlema sellele, kuidas seda mõne rohkem väärtusliku asja vastu vahetada. Eesmärk on vahetada raha mõne sellise kauba vastu, mille hind ajas ei langeks või püsiks samaväärne. See on lõputute võimaluste mäng, milles on palju reegleid ning puuduvad absoluutsed tõed. Siiski on vaatamata sellele võimalik üsna veendunult öelda, et üks väärtus, mille hind pikas perspektiivis ei lange on maa ja mets.

Kui looduse kasumist saab kahjum

Kuigi loodus võib inimese jaoks olla väga kasulik on võimalik seda kasulikkust pöörata ka kahjumiks. See võib juhtuda siis, kui looduslikku kasumit üritatakse pöörata majanduslikuks kasumiks. Oma perekonna tarbeks ei ole keeruline näiteks kartuleid, kõrvitsaid, marjapõõsaid, õunapuid ning loomi kasvatada ja pidada. Keeruliseks läheb olukord siis, kui seda hakatakse tegema majandusliku kasumi teenimise eesmärgil.

Selleks, et tegevus ennast ära tasuks on vaja toota suurtes kogustes, kuid suuri koguseid ainult oma perekonna ja vahenditega ei tooda. Selleks on vaja palgata lisajõudu ning soetada mitmesuguseid töömasinaid. See tähendab, et enne kui tegevus hakkab tulu tooma on vaja teha kulutusi ning suure tootmise puhul on siis ka riskid kordades suuremad. Kui väikestes kogustes on tegemist üsna kindlalt kasuliku tegevusega perekonna hüvanguks, siis massidele tootes see garantii puudub.

Nüüd on tootmine otseselt seotud rahaga ning juhul, kui tegevus oodatavat rahalist tulu ei too võib tulemuseks olla kahjum. See reegel kehtib kusjuures iga tegevuse kohta. Ka kõige meeldivam hobi või huvitegevus võib muutuda stressitekitavaks ja kahjumlikuks tegevuseks juhul, kui seda hakatakse tegema raha teenimise eesmärgil. Oluline on leida tasakaal tegevuse nauditavuse ja kasumlikkuse vahel.

Täiesti eraldi teema on masstootmisega kaasnev prügi ja reostus. Tooted, mis ei vasta standarditele või ebaõnnestuvad visatakse minema. Masstootmisel kasutatavate masinate ja transpordiga tekib omakorda palju saastet. Lisaks on kahjulik ka erinevate kemikaalide kasutamine, millest masstootmise puhul tihtilugu mööda ei pääse.

Sellel teemal võib pikalt arutlema jäädagi, kuid kindel on see, et loodus suudab toita inimest kasulikult ja kasumlikult, kuid seda seniks, kuni inimene loodust üle ei koorma ning teda oma materiaalse ahnusega ei hävita.

--