Mida teevad rikkad teisiti?


facebooktwitterpinterestgoogleredditslashdottumblr

Hea õnne või juhuse korral on meil kõigil võimalus rikkaks saada, kuid võtmeküsimus on kauaks seda rikkust jagub? Väga palju on näiteid lotovõitjatest, kes viie aasta möödudes on tagasi seal, kus nad olid enne lotovõitu. Seega ei ole oluline eelkõige rikkaks saada, vaid omandada oskus rikkaks jääda. Kui see oskus on omandatud, siis on suurem tõenäosus elu jooksul rikkaks saada ja rikkaks jääda.

Elu on täis näiteid inimestest, kes on ühel hetkel olnud jõukad, kuid ei ole suutnud seda jõukust säilitada. Üheks tõenäoliseks seletuseks sellele on, et nad ei ole õppinud mõtlema nii, nagu loomult rikkad inimesed teevad. Kui rikkaid inimesi on läbi aegade küsitletud, siis on täheldatud, et nende rikkus ei tulene niivõrd rahast endast vaid sellest, kuidas nad rahasse ja elusse suhtuvad.

Rikkad ostavad väärtusi

Rikkad inimesed ei kuluta raha tühja-tähja peale ning ei tee mõtlematuid investeeringuid. Nad ostavad asju, millel on tõeline ja aegumatu väärtus. Rikkad inimesed kulutavad oma raha selliselt, et see toodaks neile raha juurde või siis hoiaks seda alles. Ehk siis, rikas inimene kulutab oma raha asjadele, mis ei kaota väärtust. Rikas inimene ei pea tegema mõttetuid kulutusi, et ennast hästi tunda - ta tunneb ennast hästi ilma nendetagi.

Keskklass kogub kohustusi

Keskklassi elu koosneb suurel määral kohustustest. Elu jooksul kolitakse järjest suuremasse korterisse või majja, mis tähendab suuremaid kulutusi ja igakuiseid väljaminekuid. Keskklass ostab järjest uuema sõiduvahendi, mis tähendab suurenevaid kulutusi. Keskklass ostab kokku asju, mis omakorda tekitavad juurde kulutusi ja kohustusi. Keskmine inimene mässib ennast üha suurematesse igakuistesse kohustustesse ning ei jäta omale hingamisruumi.

Vaesed ostavad pahna

Kuna vaesel inimesel on väike sissetulek, siis tema kulutused on selle võrra ka väiksemad, kuid neid on palju. Vaesed inimesed kipuvad kokku ostma odavaid asju, kuid suurtes kogustes, mis lõpuks moodustab kokkuvõttes suure summa. Kas te olete märganud, et rikaste inimeste kodud on korras, puhtad ja seal on vähe asju, kuid vaestel on kodud täis kõiksugu kola ning see on alati segamini. Vaene inimene uputab ennast odavasse pahna ning ei pääse sellest ringist välja.

Rikkad ei seo raha emotsioonidega

Rikas inimene ei tee emotsionaalseid väljaminekuid, nad ostavad seda, mis on mõistlik, mitte seda, mis neil hetke-emotsiooni vältel tekib. Nad suhtuvad rahasse loogiliselt ja küsivad endalt enne ostu, kas sellel on mõtet ning kas see asi on oma hinda väärt. Rikas inimene ei maksa asjade eest rohkem, kui need tema arvates väärt on. Tihti heidetakse rikastele ette, et kuigi neil on palju raha, siis nad on oma kulutustega ettevaatlikud. See, et nad ei maksa õhu eest ning ei tee mõttetuid kulutusi neid just rikkaks teinud ongi.

Rikkad ei ela üle oma võimete

Kui keskmine inimene elab täpselt oma võimete piiril ning tal puudub vajalik hingamisruum tulude ja kulude vahel, siis rikas inimene elab allapoole oma võimeid - tal jääb kogu aeg järjest rohkem raha alles võrreldes sellega, mis ta kulutab. Kui rikas inimene kulutab raha, siis suure tõenäosusega toob see talle tulevikus veel rohkem raha sisse. Keskmine inimene mõtleb, et iga kord kui tema sissetulekud kasvavad, siis saab ta omale lubada suuremaid väljaminekuid ning on lähemal rikkusele, kuid vastupidi - ta lämmatab ennast järjest suuremate kulutustega ning blokeerib võimalusi, mida vaba raha võib elus ette tuua.

Mitte kulutamine on teenimine

Rikas inimene mõtleb selliselt, et kui ta ei kuluta raha mingi asja ostmise peale, siis see on täpselt sama, mis teenida selle summa võrra kasumit. Ehk siis, võrreldes sellega, et teatud summa eest mingi asi osta on mitte-ostmine sama, mis see summa maast leida. Sellise mõtlemisega inimesed ei tee mõttetuid kulutusi ja ei osta asju, mida neil tegelikult vaja ei lähe ning mida nad muidu ostaksid emotsiooni, mitte vajaduse järgi.

Rikkad inimesed tunnevad ennast hästi kui nad ei tee mõttetuid kulutusi, sest nad tunnevad, et nad on selle mängu justkui võitnud - neile proovitakse iga päev midagi kasumi eesmärgil müüa, aga nad ei ole murdunud ning see paneb neid hästi tundma - nad on võitjad - nende käes on raha. Suure tõenäosusega on just nemad need, kes teistele asju müüvad ning tihtipeale asju, millel tegelikult puudub reaalne vajadus ja mida ostetakse vaid enesetunde parandamiseks.

Rikkad inimesed ei looda õnnele

Väga suur osa inimestest ostab iga nädal lotopileteid ning ootab ja loodab õnnele. Kui see pole lotovõit, siis on midagi muud, mida keskmine inimene ootab ja loodab, et ühel päeval see muudab tema elu. Loodetakse enamasti valitsusele, ülemusele, tuttavatele või isegi jumalale, et nemad siin elus midagi paremaks muudavad. Rikkad inimesed ei looda ja oota, rikkad inimesed tegutsevad, sest nad teavad, et ootamine ja lootmine kedagi rikkaks ei tee ning keegi teine nende eest siin elus asju ära tegema ei hakka.

Keskmine inimene usub haridusse

Suurem osa inimesi usub, et edukas tulevik tähendab valemi järgi elamist - käi koolis, õpi hästi, saa kõrgharidus jne. Rikas inimene teab, et haridus ei garanteeri edu. Keskmine inimene seevastu usub, et kui ta õpib hästi ja teeb kõik nii nagu ühiskond ette ütleb, siis saadab teda edu. Tegemist on töölisklassi mõtteviisiga. Sellise mõtteviisi tulemuseks on heade õpitulemustega ideaalne tööline. Paraku on tihtipeale tulemuseks pettumus: "Ma ju tegin täpselt nii nagu tegema peab, kuid tulemus pole see, mida ma ootasin." Lisaks heale haridusele on eduks vajalik oskus oma peaga mõelda, mitte elada terve elu selle järgi, mida sulle ette öeldakse.

Rikkad teevad seda mis neile meeldib

Keskmine inimene usub, et rikkaks saamiseks on vaja kõvasti pingutada ning kannatada. Kuid ilma asjate ei öelda, et raske tööga rikkaks ei saa. Mida see tegelikult tähendab? Rikas inimene tegeleb asjadega, mia talle meeldib ning ta leiab võimaluse kuidas sellega raha teenida. Tema jaoks on elu nauding, sest ta saab teha midagi, mida ta armastab ning lisaks teenib ta sellega omale ka sissetuleku. Keskmine inimene aga lõpetab kooli ning suure tõenäosusega suundub tegema tööd, mis talle tegelikult ei meeldi, kuid ta usub, et selleks, et rikkaks saada peab esmalt rasket tööd tegema ning seeläbi ennast järjest paremale järjele üles töötada.

Rikkad keskenduvad tulevikule

Inimesed, kes usuvad, et parimad päevad on ära olnud ei saa kunagi rikkaks ning lõpetavad tihtipeale õnnetuna ja depressioonis. Rikkad inimesed ei igatse vanu aegu, sest nad teavad, et tulevik on veel parem ning nad keskenduvad sellele, et see reaalselt ka nii oleks.

Kõrged eesmärgid

Keskmine inimene kipub omale elus seadma madalaid eesmärke, sest need täituvad suurema tõenäosusega ning ei valmista elus nii palju pettumusi. Rikas inimene seab omale väga kõrged eesmärgid ning ei karda pettumusi. Miks muidu öeldakse, et sea sihik universumi avaruste suunas, sest halvemal juhul maandud sa tähtede keskel.

Meelelahutus teisejärguline

Rikas inimene valib uued kogemused, teadmised, õpingud jms enne meelelahutust. Nende jaoks pakuvad uued teadmised ja kogemused rohkem meelelahutust kui see, mida keskmine inimene meelelahutuseks peab.

Üks maailma rikkamaid inimesi,
WARREN BUFFET annab nõu


KUI SA OSTAD ASJU, MIDA SUL VAJA POLE, SIIS VÕIBOLLA VARSTI PEAD SA MÜÜMA ASJU, MIDA SUL VAJA ON.

SELLE ASEMEL, ET KOGUDA RAHA, MIS SUL KULUTAMISEST ÜLE JÄÄB, KULUTA SEDA RAHA MIS SUL KOGUMISEST ÜLE JÄÄB.

MITTE KUNAGI ÄRA SÕLTU AINULT ÜHEST SISSETULEKUST - TEE INVESTEERINGUID LISATULU TEENIMISEKS.

MITTE KUNAGI ÄRA PANE KÕIKI MUNE ÜHTE KORVI.

JÕEPÕHJA SÜGAVUST KONTROLLI ÜHE, MITTE MÕLEMA JALAGA.

AUSUS ON KALLIS VARA - ÄRA OOTA SEDA ODAVATELT INIMESTELT.

--