Eesti on tervise paradiis


facebooktwitterpinterestgoogleredditslashdottumblr

Eesti on fantastiline paik. Eesti loodus on imeline ja õnneks ka puhas. Lisaks sellele on Eestil kiire ühendus kogu maailmaga interneti näol ning võimalus kasutada tipptasemel tehnikat, mistahes eluvaldkonnas. Eestis on võimalik tarbida ka parimat mahetoitu ning tegeleda paljude erinevate spordialadega.

Mitte miski ei takista Eestil olemast maailma üks tervislikumaid paiku, kuid miks siiski suur osa eestlastest põgeneb tervise eest ja eelistab otsida õnne ja tervist mujalt, kui loodusest ja lähedaste keskelt. Tundub, et Eesti probleemiks on mõningal määral eneseuhkuse küsimus. Ühine korilus ja aiandus meenutab aegu, mil sellega tuli tegeleda vaesuse, mitte eesmärgi tõttu. Tuleb mõista, et see on siiski privileeg, millest maailma suurimate linnade elanikud tõenäoliselt kunagi osa ei saa.

Vaadates seda, kuidas inimesed üle maailma postitvad internetti pilte sellest, kuidas nad rõdul ämbris orgaanilist kartulit kasvatavad, tuleb tunnistada, et need võimalused, mis on antud eestlasele, on suurele osale maailmast eksootika. Ning samal ajal saab eestlane nautida kiiret internetti, tipptasemel e-teenuseid ning vajadusel ka tasemel arstiabi. Cicero on öelnud: Kõik, mida inimene vajab on aed ja raamatukogu. Kaasaegsemas vormis tähendaks see seda, et kõik mida inimene vajab on orgaaniline toit ja internet. Miks orgaaniline? Sest sellel ajal tähendaski toit orgaanilist toitu. Kõik ajaloo suurkujud on väärtustanud aiandust ja puhast toitu. Angela Merkel, naine, kes juhib tervet Euroopat, on öelnud, et kõige õnnelikum on ta just aiatöid tehes.

Maailma kõige puhtam õhk



2011. aastal avaldas Maailma Tervishoiuorganisatsioon maailma linnade välisõhu saastatuse võrdlustabeli, millest selgus, et analüüsi järgi on kõige puhtam õhk Eestis. Raske on ette kujutada midagi, mis oleks inimese jaoks olulisem kui õhk. Ebakvaliteetse õhu tagajärjel sureb maailmas igal aastal miljoneid inimesi. Eestis viibides tarbib inimene üht olulisimat eluks vajalikku komponenti selle kõige kvaliteetsemal kujul. Ilma toidu ja veeta suudab inimene elada mitmeid päevi, kuid ilma õhuta suudab ta elada vaid mõned minutid.

Õhk koosneb lämmastikust, hapnikust, süsihappegaasist, teistest gaasidest ning veeaurust. Õhust on inimestele vajalik hapnik selleks, et vabastada toitainetest energiat. Hingamine toimub pidevalt kõigis elusates rakkudes. Kui vere süsihappegaasisisaldus tõuseb, siis kiireneb automaatselt ka inimese hingamissagedus. Inimese kopsud on tihedalt seotud vereringega. Veri viib kopsudest saadava hapniku keharakkudesse ja toob keharakkudest tagasi süsihappegaasi.

Mets mis toidab



Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Eestis 1,7 hektarit. Mets katab üle poole Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid looduslikke ja majanduslikke rikkusi. Metsa tiheduse poolest on Eesti Euroopas neljandal kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsaga kaasneb üks suurimaid rikkusi inimese toidulaual: looduslik toit. Metsa pakuvatavd marjad, seened, ravimtaimed ja juurikad on kõige puhtam, naturaalsem ja orgaanilisem toit, mida on võimalik maamunal leida. Võttes arvesse seda, et Eestis on maailma kõige puhtam õhk, siis on ka Eesti metsataimede toit maailma üks puhtamaid.

Paljud inimesed nurisevad, et kukeseene kilohind on kallis, kuid nad unustavad, et see on maailma mõistes üks kvaliteetseim toit, millest suurem osa maailma elanikest saab ainult unistada. Riigi metsades on lubatud korilusega tegeleda kõigil, tuleb vaid kätte võtta ja korjama minna. Unustada ei tohiks ka meie mageveekogusid, mis pakuvad mitmeid liike maitsvaid söögikalu, mis on kasvanud puhtas vees ja mida pole kunstlikult hormoonidega toidetud. Tõsiasi on see, et head asja odavalt ei saa, mis on ka täiesti põhjendatud ja mõistlik. Kui puhas toit on kallis osta, siis tuleks seda ise kasvatada või korjata. Lisaks kõigele on värskes õhus liikumine üks tervislikumaid tegevusi üldse. Toidu säilitamiseks on mitmeid võimalusi: külmutamine, kuivatamine, marineerimine, kuumutamine jms.

100% orgaaniline toit

Eestis on ühe elaniku kohta nii palju maad, et teoreetiliselt oleks võimalik sellega toita kogu Eestit ning seda puhta mahetoiduga. Probleem on lihtsalt selles, et tootjaid on vähe ning kogused niivõrd suured, et majanduslikult ja füüsiliselt ei ole võimalik seda sajaprotsendiliselt mahedalt teha. Õnneks on väga palju neid inimesi, kes kasvatavad ise toitu või saavad selle mõnelt sugulaselt või tuttavalt, kes tegeleb maheda kasvatamisega.

Paljud inimesed on tigedad, et nad peavad ise toitu kasvatama, sest see on nende jaoks märk vaesusest. Selle asemel tuleks vaadata mündi teist külge - olles majanduslikus mõistes vaesemate elanike hulgas tuleb tõdeda, et toituvad nad siiski kuningate kombel. Siinkohal ei peeta silmas toidu rohkust, vaid kvaliteeti. Maailma juhid, presidendid, suurtöösturid ja suur osa eliidist sööb mahetoitu, sest nad teavad, mis on selle väärtus. Miks ihaleb siis vaene inimene selle järele, et saaks minna poodi ja osta midagi, mis on halvem sellest, mis tal on. Eesti kliima võimaldab kasvuhoones kasvatada ka eksootilisemaid taimi, mis annab võimaluse nautida omaenese arbuuse, meloneid ja miks mitte ka viinamarju.

Kui vähegi võimalik, siis tervise huvides tuleks mõelda igal eestlasel sellele, et ise puhast toitu kasvatada või siis hankida seda kelleltki, kes sellega tegeleb. Väiketalunikud müüvad kokkuostjatele marju tihtipeale naeruväärsete kilohindadega. Selle asemel, et talvel poest 100g külmutatud marjade pakikese eest mitu eurot välja käia tuleks suvel leida talunik, kes müüb marju kokkuostjatele hinnaga 30 senti kilo ning pakkuda talle kilo eest 50 senti, pakkida marjad karpidesse, panna need sügavkülma ning nautida puhast Eesti marja igal hommikul pudru, müsli, jogurtiga või teha sellest smuutit.

Sellisel juhul oleks kogu aastase marjavaru hind ühele inimesele mitte rohkem kui paarkümmend eurot. Marjad on tervise seisukohast väga olulised, kuid kahjuks ei pööra väga paljud inimesed neile üldse tähelepanu. Iga päev tuleks süüa peotäis marju. Kes pole seda veel teinud, siis proovige järele ja veenduge ise nende kasulikus mõjus. Tervis algab toidust, seda on targad inimesed rääkinud juba aegade algusest saadik.

Maa mida jagub kõigile



Tulenevalt sellest, et Eestis on iga elaniku kohta palju rohkem maad, kui maailmas keskmiselt, annab see paljudele eestlastele võimaluse omada maad, mille suurus on sobilik toidu kasvatamiseks. Üha enam otsitakse maailmas võimalusi toidu kasvatamiseks linnas, sest erinevalt Eestist ei ole paljudes kohades selleks mujal lihtsalt võimalust, sest kogu maa on juba kasutusel. Näiteid võib tuua suurlinnade katustel olevatest kasvuhoonetest kuni Los Angelese ghettos sõidu ja kõnnitee eraldusribal kasvavate maisitõlvikuteni.

Sellel ajal kui eestlane ihaleb peenarde vahelt maalt linna on maailmas toimumas järjest suurem nõudlus mahetoidu järele linnakeskkonnas. Eesti inimesel on ideaalne võimalus nautida tipptasemel tehnoloogiat ja tipptasemel toitu üheaegselt. Kui palju on maailmas kohti, kus saab nutitelefoniga internetis surfata hetk pärast seda, kui olete peenrast noppinud porgandi, et seda uudiste lugemise kõrvale nosida. Mis saab olla parem sellest, kui olla ühenduses kogu maailmaga, kuid samal ajal olla ühenduses ka looduse ja oma juurtega. Ka ühiskonna mõistes on Eestil eeldused olla üks maailma terveim ja arenenuim kogukond.

Metslooma liha

Fakt, et Eestis on võimalik tarbida metslooma liha ei vajagi tegelikult täpsemat selgitamist. Midagi kvaliteetsemat ja eksootilisemat kui metssea, kitse, põdra või karu liha on suurlinnas elaval farmisea liha sööval inimesel raske ette kujutada. Eesti metsad on puhtad ning seal elavad loomad toituvad puhtast toidust ja veest. Konkurentsi suudavad sellele pakkuda vähesed, kui siis, ehk Hispaanias vabas õhus kasvatatavad ja tammetõrudest toituvad tõusead, kellest tehakse kvaliteetset iberico sinki.

Puhas vesi



Lisaks sellele, et Eestis on maailma kõige puhtam õhk, on siin ka palju puhast magevett. Erinevalt paljudest riikidest maailmas on Eestis kraanivesi joodav. Vesi on inimtoidu kõige olulisem komponent. Toiduta elab inimene nädalaid, veeta vaid mõne päeva. Organism omastab toitaineid vaid vees lahustunult. Vett vajatakse ka ainevahetusjääkide kõrvaldamiseks organismist. Inimene koosneb peamiselt veest, vesi moodustab organismist ligikaudu 2/3. Seega täiskasvanud inimese kehas on umbes 40 – 60 liitrit vett.

Tervise mõttes tuleks suurel määral loobuda peaaegu kõigist teistest jookidest peale vee ja tee. Väikestes kogustes alkoholi joomine on lubatud, kuid ainult kvaliteetset kanget alkoholi ja veini. Pakimahlad, nektarid, maitsestatud joogid, karastusjoogid, siidrid jms on kõik tervisele mingil määral kahjulikud. Kui mahla juua, siis värskelt või eelistada pigem puuviljade või marjade söömist. Maitsestatud jooke on võimalik ka ise valmistada, kasutades selleks marju või puuvilju või juurvilju. Mida värskem ja puhtam seda parem. Eestis on kõik võimalused olemas puhta vee, marjade ja puuviljade tarbimiseks. Kuid poest ostes on see keskmise eestlase jaoks liiga kallis, seetõttu tulekski toidulaud oma enese kätesse võtta, mitte sõltuda sellest, mida soodushinnaga poest saada on.

Ruumi tegeleda spordiga

Tervise üks olulisim komponent on liikumine. Kõige kauem elavad just need inimesed, kes liiguvad terve päeva vältel ning seda naturaalselt. See tähendab, et nende liikumine tuleneb nende tegevustest ja tööst, mitte pole niivõrd sihipärane sportlik tegevus. Kuid kuna tänapäeval on paljud inimesed terve päeva vältel kontoris või mujal sunnitud istuma, siis tuleb see istutud aeg tasa teha muud moodi ning lühema aja jooksul. Kultuurides, kus inimesed tegelevad päevasel ajal näiteks aiatöödega või jahtimisega puudub selline tegevus nagu sportimine.

Eestis on tervisespordi tegemiseks täiesti mõistlikud võimalused. Erandiks on vaid see, kui ilmastikuolud on sedavõrd kehvad, et väljas pole võimalik sporti teha. Tervisejooksuga on võimalik Eestis tegeleda põhimõtteliselt igal pool. Ka linnas, sest õhk on piisavalt puhas selleks, et ei peaks muretsema sissehingatud heitgaaside või muude mürkide pärast. Veekogusid on piisavalt, et suvisel ajal vähemalt korra päevas ujumas käia. Lisaks sellele on Eestis enamikes linnades loodud tervisespordi rajad ning nö välijõusaalid, kus saab oma keharasuksega harjutusi sooritada. Kui kõik linnad saaksid omale ka heas korras sõidurajad jalgratturitele, siis rohkem ei oskaks tervisesportlane soovidagi.

Loodus käe ulatuses

Kui eestlane peaks ihalema loodusele järele, siis piisab vaid 15-minutilisest autosõdust või pooletunnisest rattasõidust ning loodus on otse kui koju toodud. Looduses liikumine on kasulik nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Enamiku üldiste degeneratiivsete haiguste ohu vähendamiseks on liikumine olulise tähtsusega. Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid ning samas on see ka üks peamisi abinõusid vananemise ja sellega kaasnevate haiguste ennetamiseks.

Meie esivanemad olid pidevas liikumises, see põhjustas neil ka tugevate lihaste tekke. Kiviajal läbis inimene päevas 20 kuni 40 kilomeetrit. Tänapäeva inimene liigub vastavalt kuni 2 kilomeetrit päevas. Paraku elame me liikumisvaegses ühiskonnas ja peame normaalseks, et ööpäevas veedame istudes ligikaudu 12 tundi. Vähese liikumise tulemuseks on tervise nõrgenemine, sagenevad külmetushaigused, väheneb organismi kehaline töövõime, nõrgenevad südame ja vereringe töö, muutuvad vereomadused, ja väheneb lihasjõu areng ning lisanduvad mitmed haigused, mida tänapäeval tsivilisatsioonihaigustena tuntakse.

Lühikesed vahemaad

Tervis ja eluiga sõltub palju ka inimestevahelistest suhetest. Teoreetiliselt võib öelda, et inimene võib üksindusse surra. Suhtlemine on ülioluline vaimse ja kaudselt ka füüsilise tervise seisukohast. Suur osa haigustest on põhjustatud stressist, mis hakkab ka füüsiliselt mõjutama inimese tervist ja immuunsus-süsteemi. Neid inimesi, kes kaua elavad ja terved püsivad seob fakt, et nad suhtlevad tihti oma lähedaste ja tuttavatega, kes jagavad nendega sarnast maailmavaadet ja mõtteid. Eesti on territoriaalses mõttes sedavõrd väike, et piisab mõnest tunnist, et kohtuda inimesega, kellele oma muresid kurta või rõõme jagada. Perekonna ja kallite inimeste lähedus on üks tegur, mis hoiab inimesed õnneliku ja tervena. Sellest tulenevalt ei tohiks ka lapsevanead kiirustada lapsi liiga vara kodust lahkuma, vaid pakkuma neile turvalist ja toetavad keskkonda ka nooruki eas.

Kokkuvõte

Eesti on fantastiline maa, mis pakub elanikele kõiki võimalusi tervislikuks ja pikaks eluks. Igaüks otsustab ise, kas ta neid võimalusi kasutab või mitte. Selge on see, et head asjad elus kergelt kätte ei tule. Kui miski on odav või kergesti kättesaadav, siis tõenäoliselt ei ole sellel erilist väärtust. Eestis siiski on kõigile täiesti tasuta kättesaadav puhtaim õhk ja loodus, metsad ja veekogud. Kes soovib nautida looduse parimaid tooteid peab aga ise selleks midagi tegema või siis ökopoodi külastama. Valik on igaühe enda teha. Lõpuks on tervis siiski kalleim vara siin ilmas, sest tervis, see on aeg - aeg, mis on antud Sul elada!

--