Mugavus mis tapab


facebooktwitterpinterestgoogleredditslashdottumblr

Tänu tsivilisatsiooni arengule on märkimisväärselt paranenud inimeste elatustase ja sellega on muutunud ka nende elulaad. Eelkõige tähendab see seda, et elu on muutunud mugavamaks. Areng on jõudnud selleni, et inimene ei pea enam väga palju selleks pingutama, et elementaarsed vajadused oleksid rahuldatud: elumajades on keskküte, transport toimub masinatega, toit on kättesaadav valmiskujul, puhkus ja meelelahutus on käepärast.

Areng on olnud igal juhul positiivne, sest ära on kadunud raske füüsiline töö, mida tööstuse alguspäevil teha tuli ning mis jättis negatiivse jälje ka tervisele. Kuid sellel arengul on ka oma pahupool. Mida aeg edasi, seda enam on liigne mugavus hakanud mõjuma inimese füüsilisele arengule negatiivselt. Selle asemel, et mugavustega mõõdukalt piirduda on mindud üle piiri. Alljärgnevalt selgitame, kuidas inimene põgeneb oma olemuse eest ning põhjustab sellega kahju nii iseendale kui ka teda ümbritsevale keskkonnale.



Töö tekitab stressi

Selleks, et kõiki tänapäeva mugavusi nautida on vaja raha. Suurem osa inimesi teenib raha tööl käimisega. Vähe on neid, kes teenivad raha sellega mis neile meeldib. Tulemuseks on tööst ja majanduslikest pingetest põhjustatud stress. Stress on keha ärritav seisund, mille korral on selle hormonaalne tasakaal häiritud. Stressi korral vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südamele ja vereringesüsteemile.

Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab inimese eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismi hävitavalt. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Üheks sagedasemaks stressi tagajärjeks on kõrge vererõhk. Kui stress on pikaajaline, siis nõrgeneb organismi vastupanuvõime haigustele.

Kui inimesel on stress, siis tekib tal vajaduse seda maandada. Kuigi stressi saab maandada ka tervislike tegevustega, siis enamjaolt minnakse kergemat teed ning stressiga võivad kaasneda ka halvad harjumused – suitsetamine, alkoholitarbimine, korrapäratu ja ebatervislik toitumine ning vähene liikumine –, seetõttu tekib eelmainitule lisaks veel veresoonte lupjumise risk ja südamehaiguste oht suureneb veelgi.

Stressi püütake maandada ka järjest suureneva tarbimisega. Tööl käimine peab ju kuidagi ennast õigustama. Vastasel juhul hakkaks inimene kahtlema selles, kas tööl käimisel on üldse mõtet. Kuna tööl käimine on kurnav, siis tasakaalustab inimene selle erinevate mugavuste lisamisega oma ellu. Ta ostab auto, telefoni, erinevaid kodumasinaid, sööb rohkem kui vaja ning tulemuseks on vähe liikuv, halva tervisega ning loodust kahjustav inimene.

Inimene on loodud liikuma

On olemas ütlus, et liikumine võib ravida sadat haigust ning pole ainsatki ravimit, mis liikumist asendaks. Liikumine ja kehaline töö on inimese elu üks olulisemaid tegevusi, sest ilma lihastööta poleks elu võimalik. Kahjuks on aegade jooksul lihastöö osatähtsus meie elus langenud. Meie elu on muutunud mugavaks ja kergeks, sest käimine on asendunud autosõiduga, treppidest ülesminek on asendunud liftiga, külla ei ole vaja minna, sest saame vahetada e-kirju ja helistada, nõusid peseb nõudepesumasin jne.

Mida rohkem minna ajas tagasi, seda rohkem tegelesid inimesed igapäevaselt liikumisega. Kiviajal läbis inimene päevas 20 – 40 km, tänapäeval loetakse vastavaks arvuks kuni 2 km. Me elame paraku liikumisvaegses ühiskonnas ning tänapäeva inimene hindab eelkõige mugavust ning väldib liikumist igal võimalusel. Enamikes inimestes tekitavad ebameeldivust sellised sõnapaarid nagu trepist käimine, rattaga sõitmine, lehtede riisumine, aiatööd, prügi välja viimine jms. Kõik need tunduvad ebameeldiva kohustusena, kuid liikumine on oluline osa olnud inimese elust tema elupäevade algusest.

Mugavast elust on saanud edukuse ja õnne sünonüüm - eesmärk on teha võimalikult vähe ning samal ajal saada võimalikult palju. Kuid inimene ei saa põgeneda selle eest, kelleks on ta looduse poolt loodud. Inimene on loodud liikuma. Me oleme elusorganism, mille töötamise üheks tingimuseks on liikumine, kuid me oleme loonud omale niivõrd mugava elukeskkonna, et nendest mugavusest on saanud tänapäevaste haiguste kõige suurem põhjus.

Vähene liikumine tekitab terviseprobleeme eelkõige kõrgelt arenenud tööstusriikides. Liikumisvaegusega kaasneb muuhulgas ka lihaste jäikus ja langeb toonus, mille tagajärjel väheneb kohanemisvõime muutuvate olukordadega, kahaneb mõtteerksus ja loov fantaasia. Liikumisvaegus mõjub kõigile elunditele ja kudedele, nii noortel kui täiskasvanuil. Noortel on liikumisaktiivsuse pideva vähenemise tulemuseks tervise nõrgenemine, sagenevad külmetushaigused, väheneb organismi kehaline töövõime, nõrgenevad südame ja vereringe töö, muutuvad vereomadused, väheneb lihasjõu areng.

Liiklumisel on väga oluline roll meie tervises. Kehaline aktiivsus vähendab oluliselt depressiooni, stressi ja ängistust ning vastukaaluks suureneb enesekindlustunne. Meeleolu muutub rõõmsamaks, kuna liikumine tekitab kehas õnnetunnet. Meie toimetulek paraneb, me saame oma töödega paremini hakkama. Uni paraneb. Kehaline koormus intensiivistab meie ainevahetust ja aitab ära kasutada, lammutada ja eemaldada organismile mittesobivaid ja liigses koguses toitaineid. Samuti suurendab regulaarne treening kapillaaride arvu, et tagada parem verevarustus. Liikumisharrastuse mõjul tugevnevad kõõlused, millega lihased kinnituvad luude külge, samuti liigeseid tugevdavad sidekoelised sidemed. Regulaarne kehaline treening ja eriti veel regulaarne liikumine vabal ajal vähendavad depressiooni ja psüühiliste häirete tunnuseid inimeste hulgas.

Ebatervislik toitumine

Kiire elutempo ja töötegemise kõrvalt ei jää inimestel enam aega ise toitu valmistada ning veel vähem seda ise kasvatada. Tihtipeale on selle tulemuseks ebatervislik toitumine ning suurenenud väljaminekud toidule. Ebatervislik toitumine põhjustab aga mitmesuguseid haigusi, mis omakorda suurendavad väljaminekuid tervishoiu ja rohtude peale.

On teada, et mida vähem on toitu töödeldud, seda kasulikum. Kiirtoit ja poolfabrikaadid sisaldavad sageli kemikaale, rafineeritud aineid, säilitusaineid ning sünteetilisi värve. Rohkem kasulikke aineid on säilinud ökoloogilises toidus ning eelistama peaks nende loomade ja lindude liha, kes on saanud vabalt looduses liikuda ja kasvada. Teadlased usuvad, et suurtes kogustes töödeldud toidu söömine suurendab depressiooni tekkimise riski.

Enamik rasketest haigus- ja surmajuhtumitest on vähemalt osaliselt põhjustatud ebatervislikest toitumisharjumustest. Kehv toitumine põhjustab kaudeslt väga paljusid surmasid ja ebakvaliteetseid eluaastaid ning on eraldiseisvana isegi olulisem riskifaktor kui ülekaalulisus. Üheks suureks tänapäeva probleemiks on ka ülesöömine. See tähendab, et me sööme palju ning liigume vähe, mis tähendab, et meie keha saab suurtes kogustes üleliigset energiat, mis ladestub meie kehas ning koormab seda.

Inimene põgeneb looduse eest

Kui võtta arvesse seniseid trende, siis mida aeg edasi seda enam võõrandub inimene loodusest ja oma tõelisest olemusest. Ja mitte ainult sellega, et ta on kolinud maalt linna vaid ka sellega, et ta on asendanud looduse poolt antud vahendid masinatega. Loodus on andnud meile jalad, kuid me eelistame nende asemel kasutada lifti, autot, bussi jne. Loodus on andnud meile käed, kui me eelistame kasutada elektrilisi kodumasinaid, tööriistu jm.

Selles, et elu on muutunud lihtsamaks ei ole midagi halba, kuid liigne mugavus võib tervisele lõpuks saatuslikuks saada. Vajalik on leida mõistlik tasakaal lihtsuse ja mugavuse vahel. Abivahendite kasutamine selleks, et vältida inimese liigset kurnatust on tervislik, kuid liialdamine võib viia inimese kehalise taandarenguni. Mõõdukas koguses liikumine peaks ka kõigi võimalike mugavuste kiuste alles jääma.

Kõik eluks vajalik oli inimesel olemas juba ammustest aegadest, kuid miskipärast arvab inimene, et ta suudab olla loodusest parem. Looduslik toit on asendunud kõikvõimalike tehislike lisaainete ja lisanditega. Looduslikku peetakse miskipärast primitiivseks ning tänapäeva tehnoloogiast halvemaks. Kuid loodus on arenenud miljonite aastate jooksul ning sealne tarkus ja teave on hindamatu väärtusega. Arusaamatuks jääb miks häbeneb ja põgeneb inimene selle eest, mis on teda aegade algusest saadik toitnud ja kaitsnud.

Mugavus hävitab loodust

Inimese liikumine uute mugavuste poole ning järjest rohkem loodusest eemale nõuab ka järjest rohkem looduslikke ressursse ning iga inimese kohta tuleb kulutada üha enam energiat. Seda energiat saadakse fossiilsetest kütustest (kivisüsi, nafta, maagaas), osaliselt ka hüdro-, tuuma- ja tuuleelektrijaamadest. Energiatootmine fossiilsetest ja tuumkütustest aga põhjustab elukeskkonnas ebasoovitavaid muutusi.

Tulemuseks on see, et inimene ei ole olnud loodusele hea valitseja. On hoopis raisanud ja röövinud. Meil on tarbimisühiskond ning inimesed on harjunud tarbima ja kasutama looduse ressursse. Võimalik, et inimene on kaotanud arusaama looduse pühadusest. Ta ei oska enam märgata loodust enda kõrval. Olles loodusest järjest rohkem eemal ei oska me seda enam hinnata ning loodus on inimese jaoks muutunud vaid majanduskasvu kütuseks.

Kui iga inimene käituks ja mõtleks loodussäästlikult ja loodussõbralikult, siis oleks ehk mingi võimalus, et looduse tasakaal säiliks. Inimese tekkimisest alates on olnud nii, et inimene on sõltunud loodusest, sest loodus varustas teda eluks kõige vajalikuga. Kahjuks on praeguseks saanud tegelikkuseks olukord, mil loodus sõltub inimesest. Kuid inimene käitub justkui ta ei sõltuks enam loodusest, aga ükski maja ei seisa püsti ilma vundamendita. Kas loodus ka tulevikus säilib sellisena nagu praegu, see sõltub inimesest, tema otsustest ja käitumisest.

Keskajal aga raiuti metsast lagedaks suurem osa Euroopast ja 19. sajandil toimus sama ka Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on metsade vähenemine eriti tõsine probleem troopilistel ja ekvatoriaalaladel Kagu-Aasias, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Aafrikas. Võimsate troopiliste metsade kahanemine toob kaasa olulised muutused atmosfääri õhuvooludes, sademete režiimis ja kogu planeedi kliimas. Inimtegevuse mõjul surevad liigid välja tuhat korda kiiremini kui looduslikes tingimustes. Samas tempos jätkates on tagajärjed kiired tulema.

--